Mina olen Nuriyan. Aga The Kurze on lugu ajakirjanikust-ümberasujast, kes igatses oma rahvuskööki ja hakkas kodus kurzet valmistama, unistades väikese koha avamisest ja eestimaalastele oma kultuuri tutvustamisest läbi toidu. Unistuse elluviimise tee ei olnud lühike, kuid sellel teel on kokku saanud meeskond, kellega nüüd oma edule kaasa elame.

Minu kodumaa on Dagestan. Meil on üle kolmkümne põlisrahva, kellel kõigil on oma keel ja kiri. Ma kuulun neist kahe hulka: mu ema Atikat on lakk, mu lahkunud isa Sultan oli tšetšeen.

Sama Dagestani köögi roog võib erineda sõltuvalt sellest, millise rahvuse esindaja selle valmistas. Me ei mõista üksteise keelt, kuid meid kõiki ühendavad Hinkal (ei, see ei ole hinkaalid), mis on kõigi Dagestani rahvaste põhiroaks.